Meist paljud elavad eramajades, ent on veelgi enam inimesi, kes elavad kortermajades. Kortermajades elavad inimesed saavad osa rõõmudest ja muredest, mis kaasnevad „külg-külje“ kõrval elades. Eks rõõmudeks saab pidada näiteks meeldivaid naabreid, kes viisakalt sind koridoris tervitavad, ja ka keskkütet, mis sind külmal talveõhtul koju tulles rõõmustab.
Kuid esineb ka muresid, mida majarahvas peab üheskoos lahendama. Kortermaja elanike ühiseks mureks, kui mitte öelda „probleemiks“ on kortermaja eksisteerimist võimaldavate tööde ja tegemiste korraldamine selliselt, et kortermaja oleks selle elanikele meeldivaks koduks. Kortermaja kas korraldab ise erinevate tööde ärategemise või ostab vajalikud teenused sisse või hoopiski teeb seda kombineeritult – teeb osa töid ise ära ja osa ostab teenustena sisse.
Üks on selge, igal majal peab olema juhatus, kes korraldab korteriühistu elu eelmises lõigus loetletud viisidel. Ei hakka siinkohal kahtlema korteriühistute juhatuste pädevuses ja seepärast aktsepteerime nende valitud viise korteriühistu ühe kõige tähtsama vastutusala – raamatupidamise korraldamises. Raamatupidamine kas ostetakse teenusena sisse või teeb seda näiteks mõni ühistu elanik (kes mitte alati ei ole erialalt raamatupidaja!) palgalisena kodus ise.
Neist kumbki variant ei ole automaatselt hea ega halb – põhiline, et töö saaks tehtud nõutava täpsuse ja hoolsusega ning järgides kõiki erialaseid nõudeid. Kuna raamatupidamise eest on seaduse silmis vastutav ainult korteriühistu juhatus, siis loodab kindlasti ka konkreetse ühistu juhatus parimas usus, et ühistu raamatupidaja teeb oma tööd professionaalselt.
Hea seegi, et juhatuse üheks „abimeheks“ on korteriühistu revident, kes oma revisjoniga kontrollib muuhulgas ka korteriühistu raamatupidamist. Revisjoniakt peab oma järelduses andma usaldusväärse hinnangu, kas raamatupidamisarvestus korteriühistus on teostatud nõutaval ja rahuldaval tasemel või mitte. Rõhutagem, et revisjoniakt peab olema usaldusväärne. Nii usaldusväärne, et ka ühistu juhatus saaks seda usaldada, sest ega juhatuse esimees ei pruugi ju olla raamatupidaja, et ta ise oskaks ühistu raamatupidamise kvaliteeti hinnata!
Siinkirjutaja peab kahjuks nentima, et liialt sageli on korteriühistu revisjon teostatud väga pinnapealselt ja tihti isegi puudulikult. Tekib vägisi küsimus: Kas korteriühistu revisjon on lihtsalt tüütu formaalsus ühistu elanike rõõmuks! Sest mida muud see on, kui seda küll tehakse, aga nagu ennist öeldud, sageli pinnapealselt ja tihti isegi puudulikult.
Meie seisukoht ei ole reegel, kuid see põhineb siiski arvukatel näidetel, millega ühistute revideerimistel oleme kokku puutunud. Sellest praktilisest kogemusest oleme õppinud, et see nn. formaalne revisjon on tingitud asjaolust, et paljud ühistute revidendid kahjuks ei oska revisjoni professionaalselt teostada, mis ei tähenda, et nad seda ei tahaks. Seega on meie ühistute revidentidel tihti puudus mitte tahtmisest enda tööd põhjalikult teha, vaid oskustest ja kogemustest. Kuidas saakski neile seda ette heita, sest revisjon (mis on oma olemuselt lähedane finantsauditile) on eraldi finantsalane töö, mille tegemist pole neile keegi õpetanud.
Just sel eesmärgil – Eesti korteriühistute revidentidele oskuste õpetamise ja nende kogemustega rikastamise eesmärgil ongi asutatud MTÜ Revident. MTÜ Revident korraldab mitmeid koolitusi ja aitab ka ise teostada korteriühistute revisjone, et seeläbi anda enda panus nn. Revisjoni Hea Tava arendamisele.
Meie koolitustel on oluline rõhk revisjoni planeerimisel ja väga paljude erinevate revisjoni tööprotseduuride õpetamisel. Revisjoni metoodika õpetamisel toome välja paralleelid finantsauditiga, kust pärineb siinkirjutaja enda kogemustepagas. Oleme veendunud, et väga suur osa korteriühistu revidentidest ei kasuta oma töös professionaalseid revisjoni tööprotseduure – just seetõttu me neid õpetamegi!
Meie tegevuse kaugem eesmärk on, et korteriühistu juhatus ei peaks pimesi usaldama ühistu raamatupidajat, vaid saaks tõepoolest usaldada korteriühistu revisjoni hinnangut raamatupidamise kohta. On selge, et alles siis, kui juhatusel on ülevaade raamatupidamisest, on tal ka endal ülevaade ühistu elanikelt rahade korjamise ja selle sama raha kulutamise üle.