Tähelepanekuid revidentide aktidest

Kevad toob küll üldjuhul rõõmu hinge, kuid korteriühistus pigem mured kaela. Jälle palub ühistu esimees revidenti, kes on ühistule revisjoni teinud juba vist viimased 10 aastat, et kas ta ka see aasta koostaks revisjoniaruande (ära). Olgu lisatud siinkohal, et tihti seejuures ei mäletatagi, kas eelmisel üldkoosolekul revident üldse valiti ja kui, siis ei mäletata, mis ajani revidendi volitused kehtivad. Mõeldakse, kas sellel on tähtsust!

Olgu, kuidas on lood revidendiga, tähtsam on töö sisu. Korteriühistu revisjon ehk audiitortegevuse seaduses professionaalsema nimetusega – arvestusalane revisjon – peaks olema palju suurema sisulise kvaliteediga kui see Eesti korteriühistutes seni valdavalt on olnud. Ehk – enam ei saa nii nagu vanasti!


Loe lisaks

Revisjonijuhend – miks, millal ja kellele?

Audiitorkogu töötab välja revisjoni juhendit, et aidata ühtlustada Eestis läbi viidavate arvestusalaste revisjonide kvaliteeti ning pakkuda revidentidele metoodika-alast tuge. Audiitorkogu metodoloogiaspetsialist Angelika Ruubel selgitab, mida juhend sisaldab ja millal valmib.
Loe lisaks

Politsei otsib taga rahaga kadunud majahaldurit

Politsei on kuulutanud tagaotsitavaks laia haardega majahalduri Tarmo Putki, kes ajas väga paljude pealinna korteriühistute asju firma Olemar nimel.

Politsei palub inimestel, kes tema asukohta teavad, võtta ühendust telefoninumbril 612 4906 või 110. Kriminaalasi Putki tegevuse kohta algatati omastamise paragrahvi alusel juba mullu kevadel, kuid mees on kadunud kui vits vette, kirjutas Eesti Päevaleht.

Putki tööandja Olemar, mis kuulub hiljuti Mustamäe linnaosavanema kohalt taandunud sotsiaaldemokraadile Lauri Laat­sile, kaebas nüüd aga vastukäiguks kohtusse hoopis ühistu Uus-Maleva 7, nõudes neilt väidetavalt saamata jäänud 99 000 krooni osutatud teenuste eest.

Olemar viitab lepingule, millega Putk ja Laats leppisid kokku, et majahaldur kannab ühistu nimel Olemarile iga kuu raha.

Ühistu kontoväljavõttest on näha, et Putk tegigi Olemarile aeg-ajalt ülekandeid, kuid mõned kuud on jäänud vahele. Samal ajal on ta teinud ülekandeid ka enda firmale Wismari Elamuhooldus ja võtnud välja sularaha.

 

Toimetas Katrin Jüriso

 

Loe lisaks

Revisjon korteriühistus - kas lihtsalt tüütu formaalsus elanike rõõmuks?

   Meist paljud elavad eramajades, ent on veelgi enam inimesi, kes elavad kortermajades. Kortermajades elavad inimesed saavad osa rõõmudest ja muredest, mis kaasnevad „külg-külje“ kõrval elades. Eks rõõmudeks saab pidada näiteks meeldivaid naabreid, kes viisakalt sind koridoris tervitavad, ja ka keskkütet, mis sind külmal talveõhtul koju tulles rõõmustab.

   Kuid esineb ka muresid, mida majarahvas peab üheskoos lahendama. Kortermaja elanike ühiseks mureks, kui mitte öelda „probleemiks“ on kortermaja eksisteerimist võimaldavate tööde ja tegemiste korraldamine selliselt, et kortermaja oleks selle elanikele meeldivaks koduks. Kortermaja kas korraldab ise erinevate tööde ärategemise või ostab vajalikud teenused sisse või hoopiski teeb seda kombineeritult – teeb osa töid ise ära ja osa ostab teenustena sisse.

   Üks on selge, igal majal peab olema juhatus, kes korraldab korteriühistu elu eelmises lõigus loetletud viisidel. Ei hakka siinkohal kahtlema korteriühistute juhatuste pädevuses ja seepärast aktsepteerime nende valitud viise korteriühistu ühe kõige tähtsama vastutusala – raamatupidamise korraldamises. Raamatupidamine kas ostetakse teenusena sisse või teeb seda näiteks mõni ühistu elanik (kes mitte alati ei ole erialalt raamatupidaja!) palgalisena kodus ise.

Neist kumbki variant ei ole automaatselt hea ega halb – põhiline, et töö saaks tehtud nõutava täpsuse ja hoolsusega ning järgides kõiki erialaseid nõudeid. Kuna raamatupidamise eest on seaduse silmis vastutav ainult korteriühistu juhatus, siis loodab kindlasti ka konkreetse ühistu juhatus parimas usus, et ühistu raamatupidaja teeb oma tööd professionaalselt.

   Hea seegi, et juhatuse üheks „abimeheks“ on korteriühistu revident, kes oma revisjoniga kontrollib muuhulgas ka korteriühistu raamatupidamist. Revisjoniakt peab oma järelduses andma usaldusväärse hinnangu, kas raamatupidamisarvestus korteriühistus on teostatud nõutaval ja rahuldaval tasemel või mitte. Rõhutagem, et revisjoniakt peab olema usaldusväärne. Nii usaldusväärne, et ka ühistu juhatus saaks seda usaldada, sest ega juhatuse esimees ei pruugi ju olla raamatupidaja, et ta ise oskaks ühistu raamatupidamise kvaliteeti hinnata!

   Siinkirjutaja peab kahjuks nentima, et liialt sageli on korteriühistu revisjon teostatud väga pinnapealselt ja tihti isegi puudulikult. Tekib vägisi küsimus: Kas korteriühistu revisjon on lihtsalt tüütu formaalsus ühistu elanike rõõmuks! Sest mida muud see on, kui seda küll tehakse, aga nagu ennist öeldud, sageli pinnapealselt ja tihti isegi puudulikult.

   Meie seisukoht ei ole reegel, kuid see põhineb siiski arvukatel näidetel, millega ühistute revideerimistel oleme kokku puutunud. Sellest praktilisest kogemusest oleme õppinud, et see nn. formaalne revisjon on tingitud asjaolust, et paljud ühistute revidendid kahjuks ei oska revisjoni professionaalselt teostada, mis ei tähenda, et nad seda ei tahaks. Seega on meie ühistute revidentidel tihti puudus mitte tahtmisest enda tööd põhjalikult teha, vaid oskustest ja kogemustest. Kuidas saakski neile seda ette heita, sest revisjon (mis on oma olemuselt lähedane finantsauditile) on eraldi finantsalane töö, mille tegemist pole neile keegi õpetanud.

   Just sel eesmärgil – Eesti korteriühistute revidentidele oskuste õpetamise ja nende kogemustega rikastamise eesmärgil ongi asutatud MTÜ Revident. MTÜ Revident korraldab mitmeid koolitusi ja aitab ka ise teostada korteriühistute revisjone, et seeläbi anda enda panus nn. Revisjoni Hea Tava arendamisele.

   Meie koolitustel on oluline rõhk revisjoni planeerimisel ja väga paljude erinevate revisjoni tööprotseduuride õpetamisel. Revisjoni metoodika õpetamisel toome välja paralleelid finantsauditiga, kust pärineb siinkirjutaja enda kogemustepagas. Oleme veendunud, et väga suur osa korteriühistu revidentidest ei kasuta oma töös professionaalseid revisjoni tööprotseduure – just seetõttu me neid õpetamegi!

   Meie tegevuse kaugem eesmärk on, et korteriühistu juhatus ei peaks pimesi usaldama ühistu raamatupidajat, vaid saaks tõepoolest usaldada korteriühistu revisjoni hinnangut raamatupidamise kohta. On selge, et alles siis, kui juhatusel on ülevaade raamatupidamisest, on tal ka endal ülevaade ühistu elanikelt rahade korjamise ja selle sama raha kulutamise üle.

  

Loe lisaks